muremõtteid

niipalju sis, et no muresid (ehh, ei teagi kas seda sõna nii kirjutatakse - imelik tundub.... a vist äkki ikka on. irw, huvitav mis mu eesi keelest nii ka saab. no ok, jah muidugi ega aastaga midagi eriti loomulikult ei muutu, a lihtsalt tundub juba praegu vahepela naljakas kui mõned eesti sõnad ei tule meelde. tõesti) ikka jagub. nii nats. ses suhtes et ega naid tegelt ikka nii palju kaa pole, a lihtsalt sõltub, et kui palju mõelda ja kui palju mõttetuid asju lihtsalt probleemideks mõelda... mida ma suht tihti ka muidugi teen. ok siis, tundub et praegu on kõige suurem probleem ikkagi flatmates´tega (no tähendab, korterikaaslastega siis). need käituvad nagu täielikud jobud ikka!! Nõmedikud. muidugi, võibolla on viga ka lihtsalt minus.. aga siiski. Asi sai alguse praktiliselt alguses. kui siia jõudsin.juba. nimelt et muidugi, alguses olid nad kõik kolm (Steff, Hannah ja Blair) sõbralikud jne. aga jube tegelt algusest peale ei rääkinud nad mu´ga peaaegu üldse. no jahh, ega ma ka just suur jutupaunik polnud - mul oli lihtsalt selline kramp, kuna ei osand (ja arvan et endiselt ei oska) inglise keelt piisavalt. ja seetõttu ma nendega ka palju ei rääkind, vaid ootasin rohkem ,et nad nagu vestlust alustaks või midagi.... et sis ikka räägiks, niipalju kui oskaks. a no ei . ja siis, asi arenes, halvema poole. nimelt et Steff hakkas mind suht ignoreerima, või lihtsalt sellise mõrvarliku pilguga vaatama. see oli alguses (ja on tegelt endiselt) suht rõve. ja mõtlesin/ ootasin tihti et millal ma ometi siit minema saan - ei tahtnud siin üldse olla :S no muidugi mõtlesin brynile, ja ei oleks tema pärast tahtnud lahkuda, aga ikkagi oli/ on pääris rõve nii elada. Ok, sis mingi aja pärast )nii 1,5 kuu pärast kui siia olin saabund) tulid küsimused, et kui kauaks veel jään jne. Nimelt tal (neil) oli probleem tekkind vist sellega et ma siin elan ja üüri ei maksa. mis on ka muidugi õige, aga asjaolu , et nad seda otse ei öelnud ega küsind või midagi.. vaid lihtsalt muutusid järjest nõmedamaks oma käitumisega. ei ole just kõige normaalsem. ja siis küsimused mu viisa kohta, kuna nad teadsid et taotlen viisat kauemaks jäämiseks. kusjuures, see otsus et kas jääda kauemaks või mitte (või õigemini et kas taotleda viisat või mitte)tuli küll vääga raskelt. otsustasin nii mõnigi kord, et jään, ja kui tuli mingi rõve olukord nende inimestega siin, siis otsustasin et ei jää mitte mingil juhul . ja ja nii mitu korda. ei suutnud otsustada. siis lõpuks, kui olin siiski otsustand et ei saa jäääda. ja et pean kooli ikka enne ilusti ära lõpetama jne. ikka kuradima kohusetundlik olema.. aga siis, Annika. pidi just sellise maili saatma, mis ütles, et peaksin igal juhul siia jääma. ja nii mõjutatav kui ma olen sis no muidugi see muutis mu otsust jällegi. ja otsustasin lõpuks ikkagi viisat taotleda. kuigi selleks hetkeks oli mul siin aint veel veidi alla kuu aja jäänd, ja arvasin (ja sisimas ka veidi lootsin) et see aeg jääb liiga lühikeseks viisa taotlemiseks. eriti veel sis kui pärast seda otsust läks veel kaks nädalat enne kui me selle avalduse tegelt ka esitasime nii et selleks ajaks olin suht kindel et ei jõua vastust ära ootata et kas saan tööviisa või mitte. ja olin tegelt suht segaduses kuna mõnes mõttes tahtsin nagu ikka jääda, ja samas ei tahtnud kaa (väike koduigatsus ikkagi oli juba selleks ajaks).. nii et ei teadnudki mida ma tahan. kuid siis, vedas, ja sain viisa samal päeval kätte!!!? isegi kui alguses öeldi et sellega läheb minimaalselt 4 nädalat aega!! ja kui mul oli ainult 2 nädalat ärasõiduni.ok, siis küsisime et kas rutem ei saaks, ja öeldi et ok võibolla. ja saigi - rääkisime ühe inimesega seal, kes otsustas neid asju siis vist. ja poole tunni pärast oligi viisa olemas. päris üllatus kohe!! a ok, sis see asi Steffiga veel , et kuna ta teadis millal me seda avaldust viima läheme, sis ta küsis mingi nädal peale seda et kas sain viisa (kuna me ei olnud bryniga neile midagi öelnud mu viisa saamise kohta), et ta oli oma isaga rääkind ja too ütles et viisa saadakse tavaliselt samal päeval. mul oli nii et misasja!? sa rääkisid oma isaga mu viisa saamisest, ok siis.... eks ma sis pidin ütlema et sain jahh, aga ütlesin et sain mingi 5 päeva peale avalduse esitamist . ta selle peale et ahsooo, ja et kas kavatsesite meile (tähendab et Steffile, Hannah´le ja Blair´ile) ka seda öelda vä? ma , et no jahh, vist küll... vot igastahes selline mõnus conversation oli. päris pingeline.. ja nüüd ongi nii , et nad kõik mu peale (kuna bryniga suhtlevad endiselt norm ) vihased ja ei suhtle üldse.. jummala tore igastahes nii elada küll!!! nii et jah, otsime vaikselt siin uut korterit et välja kolida. mis hea uudis oli, et bryni isa ütles kord (no mingi paar nädalat tagasi) , et tahab siin Wellingtonis maja osta. ma muidugi selle peale kohe päris elevuses, et see oleks jummala lahe! a no nüüdseks pole ta selle kohta siiski rohkem midagi mainind , ja niikuinii isegi kui ta selle ostaks ,siis võtaks kogu see asi ikka pääris kaua aega. ja ei tea kas peaks nii kaua siin selles korteris vastu (no vist ikka, sest ega praegugi pole täiesti kindel kas või kui ruttu siit välja kolime kui norm korteri leiame).