sellest kui tubli ma olen..

.. nimelt, käisin eile rogainimas :D jee, peaaegu kolm tundi tuli ära (kogupikkus oligi 3h, a ma alguses kavatsesin ainult 2h teha). nii et pääris hästi. isegi kui jooksin üksi, ja kui lõpuks pimedaks kiskuma hakkas (nii 9 õhtul) ja mul pealampi polnud, siis oli küll juba nats hirmus. no pimedas metsas üksi ja ei näe ei maad ega ilma (st. kaarti) .. a no läks õnneks, sain ikka õnnelikult metsast välja. ja isegi ilma suuremate vigastusteta, isegi kui tegin veidi "kaljuronimist" (kuna nn. kalju oli küll ainult 3 või 4 m kõrge). kuna omast arust tegin otselõike tänavalt metsarajale, aga väike valearvestus oli ja nii osutus väike ronimine vajalikuks. kusjuures enne seda pidin veidi läbi inimeste aedade minema... mis ka omaette imelik oli. no suht jube igastahes (see ronimine nimelt), a läks suht õnneks kuna üks lahke meesterahvas (irw) kes oli just mööda jooksmas tuli nats appi ja aitas mind sealt hullust kaljust alla. ja siis mis veel "lahe" oli ,et nii hullult tõusu oli. ikka vääga palju. no muidugi, oleks saand mõnda hiigeljärsku ja - pikka tõusu vältida parema rajaplaneeringuga.. a nohh.. mis seal ikka. igastahes ühel tõusul ikka surin. no nii järsk oli... et üles joosta polekski võimalik olnud - pidi kõndima/ ronima.
ja täna tööl (8h, isegi) oli ikka niii nii hull olla. jalad nii valusad et jubbee. täiega kannatasin ja lugesin minuteid.. jubbe. homme kaa vel 8h tööpäev ja lisaks saab hullu kiire päev ka olema :S ehh, nõme.. ei suuda nädalavahetust ära oodata. et siis "hullult" orienteeruda jälle saaks :) ses suhtes, et kindlast saab jälle lahe olema kuna kindalsti mul õnnestub metsas jälle mingi eluaeg olla st. et ullult viga panna, nagu tavaliselt siin.. jahh, nats jama on ja peaks ennast ses suhtes parandama