karm nädalavahetus

oli see just olnud laupäev-pühapäev.. ei olnud nagu plaanis eriti midagi teha. kuni reedeni, mil bryn mõtles et oleks tore joosta mountain run laupäeva varahommikul. ja osaleda triatlonis pühapäeva hommikul (see oli tegelt niikuinii vaikselt plaanis). ok, mõeldud tehtud. laupäeva hommikul kell 5 üles siis et paari tunni pärast võistluskeskuses olla. hommik oli tore, vihma sadas.. õnneks võistluskeskuses oli suht talutav ilm. veits sadas vihma ja madal pilv oli ka nii et jooksul mingeid vaateid nautida polnud võimalik (no jahh. mitte et aega selleks niikuinii oli). start 8.30am. lühikese, 12km raja jooksjaid u 40-50. minu finish 69min hiljem. peale päris `toredat`jooksu.. nimelt rada oli 4km enam vähem tasast maad, mingi sada km ülesmäkke (okkk.. tegelt vast mingi 2km) ning ülejäänud rada allamäge. no täitsa jube. tõus oli ikka karm. enamus osa tuli kõndida, sest nii järsk ja puujuuri täis et joosta polnud võimalik.. ja allamäge jooks oli ka ikka suht karm. kiirus tundus nagu päris metsik olevat.. jalgadele suht karm. eriti kuna mul praegu niigi luuümbrise põletik tekkimas. ei olnud see 25min allamäge jooks ka just kõige mõnusam. aga nohh.. hakkama sain ja aint üks naine jooksis kiiremini (päris palju kiiremini..). ja loodetavasti isegi mingi auhinna sain ka (ei tea veel kuna me lahkusime peale jooksu. ei viitsind passida ja oodata.). tulemused: http://www.autogprs.com/trusthouse.co.nz/sport/mountain/2007_results.htm

ja no täitsa õudne KUI valusad mu jalad olid peale jooksu õhtul. nagu peksa saand. hehh.. jube. ja no oli hea mõelda et järgmine hommik vaja veel võistelda. mis siis et aint lühike võistlus.
ja oli kah. pühapäeva hommikul oli ikka eriti kange olek. :s ja ega mingit motti polnud seda triatloni teha. lihtsalt ei viitsind. aga ega ei saand. pidin ikka tegema. päris mõnus oli. isegi kuigi jooks algas küll ikka niii kangete jalgadega.. hehh.. kohutav. a no õnneks peale paari minutit läks asi paremaks ja suht mõnus oli joosta. :) jooksu lõpetasin teise naisena, rattas korraks isegi juhtisin ja siis peale veits aega põrutas üks jälle ikka mööda. ja ei viitsind ennast päris ära tappa ja talle järele kimada. (oli see ju ikkagi mu esimene triatlon) nii et kimasin üksi. 15km kokku. et peale seda paarsada meetrit ujuda. suht norm oli, kuigi ujumine oli ikka suht aeglane küll.. aga nohh... sellest esialgu paanikat veel eriti ei tekitand. peaasi oli et suht nauditav üritus oli isegi :) ja millalgi teine kord jälle..ja siis loodetavasti saab starditud mittekangete lihastega..
tulemused:
http://www.triclub.co.nz/info_page.php?info_id=27
(minu nimi Biret . haha.. jobud.)